Sibula-oliivipirukas (neljale)

Sulle, Liina

Valmistusaeg: 30 minutit+50 minutit ahjus

Kui uskuda Pere ja Kodu kokaraamatut, siis on see: maitsev pirukas neile, kes armastavad sibulat, oliive ja Vahemeremaade lemmikürti rosmariini. Pikantsust lisavad pirukale Parmesan ja sinihallitusjuust.

Põhi:

150 gr võid

4 dl jahu

3 sl vett

soola

Kate:

2 kollast sibulat

2 punast sibulat

1 porru

2 sl oliiviõli

1 tl rosmariini

4 muna

1,5 dl piima

2 dl hapukoor

1 dl värskelt riivitud Parmesani (või mõnda muud tugevamaitselist juustu)

200 gr musti kivideta oliive (soovitatavalt küüslaugumarinaadis)

100 gr sinihallitusjuustu

Valmistamine: Haki või, jahu ja sool noaga läbi. Lisa vesi ning sega ühtlaseks. Suru tainas 24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ja äärtele ning lase pool tundi külmas seista. Koori-viiluta sibulad ja lõika porru õhukesteks viiludeks. Kuumuta sibulad pannil õlis väikesel tulel, riputa üle rosmariiniga. Vispelda omavahel munad, piim ja hapukoor, sega hulka riivitud juust. Küpseta pirukapõhja ahjus 225 kraadi juures 8-10 minutit. Laota sibulad, porru ja tükeldatud oliivid eelküpsetatud põhjale ning murenda peale hallitusjuust. Vala üle muna-piimaseguga. Küpseta 225 kraadi juures ahju allosas 40 minutit. Serveeri soojalt värske salatiga.

Mida laisik teisiti tegi: esiteks korrutas portsud natuke suuremaks, va piim, sest kuna mul ei ole head suurt pirukapanni (sic!) siis seda va vedelikku enivei ei mahu nii palju, isegi see originaalports oli liiga palju, voolas ahju nurgast köögipõrandale ka veits. Siis lugesin ma alles välja retseptist, et porrut vist ei oleks pidanud sibulaga koos kuumutama õlis, aga täpselt ei või iial teada, maitse ei muutunud igatahes, vähemalt minu arvates. Rosmariini koguses ei ole ma ka ülivägakindel, sest see rosmariin tuleb oma topsikust väga halvasti välja, hakkab vastu noh. Oliive panin mina mõnuga vähem ja ainult poole piruka peale, mõtlesin et oliivihuvilisi ei ole vast just liiga palju. Ja soojalt värske salatiga ei serveerinud ka, ehk oleks isegi väga hea.

Kui Laisik Qllakesega Sõrve jõudis oli pidu juba alanud ja pirukas jahtunud...

Pilti mul ka ei ole. Aga Pere ja Kodu kokaraamatus lk 333 kiigates saate mingit aimu. Sõrves oli ju suht hämar ja hommikuks ei olnud pirukas oma esteetilist ja kaubanduslikku välimust küll kohe mitte säilitanud. Mis on hea, sest see näitab, et aitas süüa kll :o)