Majonees

Tegin täna elus esimest korda ise majoneesi. Ei oleks arvanudki, et see nii lihtne on.

Vaja läheb:

2 munakollast

suhkrut

soola

sinepit

1 sidrun

ca 200 ml toiduõli (soovitavalt rapsi- või päevalilleõli)

Kõigepealt eraldad munakollased valgest ja paned kaussi. Siis lisad natuke suhkrut, maitse järgi soola ja sinepit ning pigistad sidrunist mahla sinna juurde (iseenesest võib ka äädikat kasutada, aga sidrun tundub parem mõte). Klopid vispliga kogu seda kraami nii kaua, kuni asi natuke kreemjaks muutub. Seejärel nõrutad toiduõli sinna juurde ühtlase pideva joana samal ajal endiselt vispliga segades (mina kasutasin siinkohal kõrvalist abi, kuna kaussi oli vaja viltu hoida segamise ajal ja käsi jäi puudu) nii kaua, kuni majonees omandab õige viskoossuse. Nüüd maitsed ja kui tundub, et midagi esialgu lisatud ainetest on vähe, paned juurde. Ja ongi majonees valmis. Lihtne ja maitsev.

Anni Arro retsepti järgi

Täisteramakaronide pakil oli retsept. Anni Arro retsept. Proovisin järgi.

Vaja läks:

300 g täisteranisupastat

400 g seeni või šampinjone

2 väiksemat aga vängemat sibulat

2 küüslauguküünt

100 ml vahukoort

5-6 päiksekuivatatud tomatit õlis

kimp rukolat või värsket spinatit

suts valget veini

soola, pipart

Keeda pastat 6 minutit, lisa keeduvette rukolat või spinatit ja keeda veel 1 minut (mina neid kellaaegu nii täpselt ei järginud). Viiluta sibul, seened ja küüslauk ning pruunista pannil oliiviõlis (mina võtsin ühe sibula ja hakkisin selle saumikseri abil pisaratega võideldes ära, kahte poleks silmad välja kannatanud). Lisa suts valget veini ja koor. Kalla pasta koos rohelisega samale pannile, kus seenekaste, sega läbi ja lisa kuivatatud tomatid (minu jaoks oli see esimene kokkupuude päikesekuivatatud tomatitega, tagantjärgi mõtlesin, et oleks võinud need tomatid ka ära tükeldada, oleks hiljem lihtsam süüa olnud). Maitsesta soola ja pipraga (pipar jäi minu puhul ära).

Iseenesest tuli täitsa maitsev asi. Jupijumal ja Crex võivad omalt poolt kommenteerida, nad juhtusid samal päeval, kui ma selle retsepti proovimiseni jõudsin, mulle külla tulema ning said kah maitsta.

Jõulud inglisepäraselt 2008

Enne kui selle aastaseid toite üleskirjutama asuda, tuleks vist eelmise aasta võlg kustutada. Viitamisega jään seekord veidi hätta. Mälu järgi tundub, et selle konkreetse retsepti põhi on leitud Toidutare foorumist ja vastavalt paarile teisele jõulupudingu retseptile veidi kohendatud.

Jõulupuding

250 g kuivatatud jõhvikaid, kirsse, ploome, aprikoose...

700 g erinevaid rosinaid

100 g purustatud mandleid

4 dl jahu

jahvatatud kaneeli, nelki ja ingverit, kokku 1 tl

1 tl jahvatatud muskaati

250 g saiapuru

250 g võid

1 dl suhkrut

6 muna

1 suure apelsini mahl

apelsinikoor läks ka sisse

originaalis oli 1 dl porterit (tume kange õlu), meil läks sinna õlle asemel Casino rummi jäägid

1,5 dl brändit

2,5 dl piima

Leota kuivatatud puuvilju paar päeva enne suurt pudingutegu rohkes alkoholis, me kasutasime rummi.

Sega kõik kuivad ained omavahel. Mikserda pehme või osa suhkruga heledaks ja kohevaks, teises kausis vahusta toasoojad munad ülejäänud suhkruga. Sega munavaht vähehaaval võivahu hulka. Lisa esmalt kuivad ained, seejärel alkohol ja piim. Kalla taigen küpsetuspaberiga vooderdatud ühte suurde (mahuga 3 liitrit) vormi või mitmesse väiksemasse, täites vormid 2/3 kõrguseni. Kata võimalikult tihedalt kaane või fooliumiga ja keeda pliidil veevannis või aurava vee kohal 6...7 tundi. Pudingit pakutakse jõulusöömingu lõpetuseks, kusjuures pudingi ülessoojendamiseks aurutatakse seda jälle 2...3 tundi või nii kuidas parasjagu aega on.

Võib leegitada pudingit brändiga ja juurde pakkuda konjakiga maitestatud võid või kastet.

Mõnele maitses, mõnele ei maitsenud. Minu maitse oleks eelistanud rohkem saiaollust selles üllitises.

Kalkunitäidis (bread stuffing)

1 suur sibul

tunde järgi varsselleri tükke

saiakuubikuid

soola

pipart

originaalis peaks olema kuivatatud salveid, kuna ma seda Eesti poodidest siiani leida pole suutnud, siis olen selle asemel tüümianiga teinud

peterselli

tassi täis puljongit

õunu

Sibul ja seller ja (õunad) pannil praadida, lisada maitseained. Sai ahjus/rösteris röstida, tükeldada. Saiale kallata puljong. Kõik kokku segada ja kalkuni sisse toppida.

Originaalretsepti päritoluga on jälle kahtlased lood, kuna sai ta kokku miksitud ja kohendatud erinevate retseptide alusel, siis on tast kujunenud selline kohendatud versioon ilma õigete kogusteta.

Kuna S. oli kindlalt lihalise kalkunitäidise tegemise vastu, siis andsin ka mina lõpuks alla. Kunagi kavas siiski ka lihatäidisega kalkun järele proovida.

12 torti - kaheteistkümnes

Märkamatult ongi 12 torti tehtud. Algul mõtlesin, et kaheteistkümnendaks teen hääletuse tulemusel parimaks tunnistatud koogi, aga siis mõtlesin, et peaks ikkagi olema 12 UUT torti. Nii et ema ettepanekul ja temaga koostöös valmis viimasena.

MEEKOOK (konkreetne retsept on pärit Lia Virkuse ja Pille Endeni raamatust "Nutika perenaise kokaraamat")

Tainas:
200 g võid
2 dl suhkrut
4 sl mett
4 muna
7 dl jahu
3 tl soodat
0,5 tl soola

Hapukoorekreem:
1 kg hapukoort
1,5 dl suhkrut
1 sl vaniljesuhkrut
1-2 sl sidrunimahla

Taina valmistamiseks sulata potis või. Mõõda hulka suhkrut ja mesi ning sega, kuni suhkur on sulanud. Kallas segamist jätkates juurde lahtiklopitud munad. Lisa 3 dl jahu, mis on segatud sooda ja soolaga. Klopi korralikult läbi. Lisa ülejäänud jahu ning sega ühtlaseks läikivaks tainaks. Jaga see viieks võrdseks osaks ja rulli kõik tükid ühesuurusteks ruutudeks. Küpseta ükshaaval 220kraadises ahjus 6-7 minutit ehk kuldpruuni värvuseni. Lõika servad sirgeks, kui plaadid on veel soojad.

Kreemi valmistamiseks sega hapukoor suhkrute ja sidrunimahlaga. Määri ühele põhjale kreemi, pane järgmine peale ja kata taas kreemiga. Jätka nii kihtide ladumist, kõige viimaseks kihiks jääb kreem. Purusta äralõigatud servad ja raputa puru koogile. Lase enne serveerimist 6-8 tundi külmas seista.

Meie tegime kahekordse koguse, et ikka jätkuks kõigile. Tainast meil rullida küll kuidagi ei õnnestunud, liiga vedel oli see selle jaoks, aga õnneks sai ka täitsa edukalt taina lihtsalt pannile määrida (Toidutare juhiste kohaselt nii peabki tegema). Meie saime 6 üsna suurt põhja, nii et tegime 2 kolmekordset torti. Hapukoort jäi natuke üle, mille kasutasime koogi katmiseks enne serveerimist, samuti raputasime siis puru peale. Külmas seisis ööpäeva. Ja maitses ülihea, nagu kõik isegi veendusid.

Kokkuvõtteks. Kõik tordid olid tegelikult head, mõni ainult veel parem. Minu esiviisik:

1. Juustukook lehmakommidega
2. Meekook
3. Brita maasikakook
4. Belgia kohupiimatort
5. Šokolaadikook Daimi-vahukoorega

Kindlasti päris mitu retsepti lähevad tulevikus kordamisele. Kui keegi veel on mõnda neist retseptidest proovinud, siis võiksite kommentaaridesse kirjutada, et mida ja kuidas välja tuli ning maitses...

Singi-spinati-pirukas feta juustuga

Retsept pärineb Selveri laiadest varudest..

Koostis:

Põhi:
125 g võid
2,5 dl nisujahu
0,5 tl soola
1-2 sl vett

Täidis:
200 g suitsusinki
200 g fetajuustu
100 g spinatit (värsket või külmutatut)
1 suur sibul
4 muna
1 dl hapukoort
1 dl piima
0,5 dl tilli
0,5 tl muskaatpähklit

Näpi või, nisujahu ja sool ühtlaseks puruks. Lisa külm vesi ja sega kiirelt tainaks. Suru 24 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Torka kahvliga augud, toesta pealt fooliumiga ja eelküpseta 200 kraadi juures 10 minutit. Pese ja kuivata spinatilehed, rebi väiksemateks tükkideks. Külmutatud spinat sulata, pigista vesi välja. Koori ja tükelda sibul. Kuumuta sibulat ja spinatit väheses võis madalal kuumusel mõned minutid. Laota sibul, singikuubikud, spinat pirukapõhjale, pudista peale feta. Klopi vispliga munad, lisa hapukoor (ja piim), hakitud till ja muskaatpähkel. Kalla vormi ja küpseta veel 30 minutit või kuni pirukas küps.

laisiku märkused: viimati tegin mina asenduse suitsusink=põdralihavorst, sai kah hea :o), spinatit panin ka arvatavasti rohkem. Teostusjuhises "ja piim" on sulgudes, kuna üldiselt on nad selle täidisesse kirjutanud, aga ei juhenda teostusjuhise originaalis üldse, mis piimaga teha (vb tuleb ära juua hoopis)...

Head isu!

P.S pilti pole, sest pirukas saab minu puhul alati enne otsa, kui tuleb mõte, et peaks pilti tegema..

12 torti - üheteistkümnes

Kuna on õunahooaeg, siis mõtlesin, et tuleks üks õunakook teha. Toidutarest leidsin jällegi retsepti:

ÕUNA-PISARAKOOK

150 g võid
1dl suhkrut
3 munakollast
2 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
500 -600 g hapukaid õunu
1tl kaneeli (jahvatatud)

BESEEKATE
4 munavalget

2 dl suhkrut
Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustamist jätkates ükshaaval munakollased. Seejärel lisa tainasse küpsetuspulbriga segatud nisujahu. Laota tainas väiksemale ahjuplaadile. Koori õunad, lõika õhukesteks viiludeks, lao viilud tainale ja puista üle kaneeliga. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 20 minutit. Samal ajal vahusta munavalged suhkruga kõvaks vahuks. Määri vaht õuntele ja küpseta veel 10–15 minutit, kuni munavalgekate muutub kergelt kollakaks.

Pisaraid koogile me kahjuks ei saanud ja munavalge vajus traditsiooniliselt lössi. Aga maitses hästi, eriti issi toodud Ingman Creamy jäätisega!

12 torti-kümnes

Seekordse pisut ümmarguse tähtpäeva puhul nuputasin ise koogi kokku. Suvel väga ahjus küpsetama ei kipu ja kuna praegu on veel vaarikaid võtta, siis tegin lihtsa:

VAARIKA-KODUJUUSTU KOOGI

Põhi:
1,5 pakki Selga kakaoküpsiseid
0,5 pk Taluvõid

Kreem:
2 karpi Alma maitsestamata kodujuustu (kokku 400 g)
400 ml vahukoort
3 spl želatiini
suhkrut ja vaniljesuhkrut (maitse järgi)

Kaunistuseks:
vaarikaid
0,5 tahvlit Bitteri šokolaadi

Purustasin küpsised köögikombainis (muidugi võib kasutada ka vana head pudrunuia) ja segasin sulatatud võiga (põhi jäi natuke liiga purune, kas liiga vähe võid või liiga palju küpsiseid). Surusin küpsisepuru küpsetuspaberiga vooderdatud ümmarguse tordivormi põhja.

Kreemi jaoks segasin kodujuustu suhkru ja vaniljesuhkruga. Vahustasin vahukoore samuti suhkru ja vaniljesuhkruga ning segasin kokku. Želatiini paisutasin külmas vees ja sulatasin seejärel veevannil. Sulanud ja natuke jahtunud želatiini segasin kodujuustu-vahukoore segu hulka. Saadud segu kallasin tordivormi küpsisepuru peale. Peale panin vaarikaid ja sulatatud šokolaadi (vaarikaid oleks võinud rohkem olla, aga tänase vihmase ilmaga ei meelitanud eriti põõsasse pugema). Seejärel panin külma tarduma.

Maitses see kook väga hästi. Põhi mõnusalt magus, vaarikad hapukad, kreem vahel parajalt magus, aga samas mitte liiga lääge. Kui mõnel on eelarvamus kodujuustu suhtes, siis uskuge mind, see sobib väga hästi tordi sisse. Ja seekordset torti sai ka sünnipäevalaps ise maitsta. 2 torti ongi veel jäänud, aeg ikka lendab kiiresti.